Pea kogu looduse talveks loodud looming on baasomadustelt magus. Olgu siin lihtsaimaks näiteks juurviljad ja teraviljad. Loodusjõuna on neis valdav maa ja vee element ning mõlemad on heas mõttes oma raskuses maandavad, täitvad ja väga toitvad. Just viimane on kõige olulisem tegevus, mida talvel teha! Ennast targalt toita. Ainus maitse, mis toidab (loe: osaleb kõigi seitsme koe ülesehituses) ongi magus! Ülejäänud viis maitset (hapu, soolane, terav, mõru, kootav) on pelgalt tema teenistuses omades sealjuures igaüks oma kindlat ülesannet. Näiteks on terav ja mõru talvel parajas koguses vajalikud, aga iseenesest siiski kevade maitsed. Teisisõnu omal kohal ajaks, mil loodus end üleliigsest raskusest puhastama hakkab. Sinna on veel aega, seega kõigepealt magus!

Veeda astroloogias on igal ajavahemikul ühest pööripäevast teiseni oma eriline tähendus. Talvisest pööripäevast kuni kevadiseni on selleks tervis, heale tervisele tugeva baasi loomine. Sõna otseses mõttes juurte targalt toitmine, et ülejäänud aasta oleks mida kulutada. Siinses tähenduses ei erine inimene oluliselt õunapuust. Talve saabudes on puu jätnud kõik välise ning suundub iseendasse sügavale juurte juurde, et siis kevadel suursuguselt õide puhkeda, väekalt tolmelda ja sügiseks mahlaseid vilju kanda. Looduse geniaalne sõnum oma lühikeste päevade, madala päikese ja magusa harda vaikusega on suunata ka inimest samamoodi oma juuri toitma. Talvel on seetõttu ka meie seedetuli kõige tugevam, et oleksime valmis magusat raskust täiuslikult seedima. Naudinguga. Targalt.

Kas polegi mitte magusal maitsel üdini vaikuse hääl? Ei hapu, soolane, terav, mõru ega kootav pane täiuslikku naudingut kogedes silmad kinni omaenese malbes raskuses juurteni ulatuma nii, nagu teeb seda magus. Iseenda sees rahul olemise maitse. Vähemasti mulle nii tundub.

Kui kõik vaikseks jääb ...
et nii jälle uues
jõuda ikka edasi
iseennast luues...
Ernst Enno
 

---

Jaanuari inspiratsiooniretsept
PASTINAAGI GRATÄÄN MUSKAADI JA ROSMARIINIGA

Kõik, kes on pastinaaki ise kasvatanud teavad, et viljade valmimist tuleb hilise sügiseni kannatlikult oodata. Tema kreemjalt valge juur proovib kuni esimeste külmade tulekuni võtta maa seest kõik, mis veel võtta annab. Just väike külmanäpistus lisab erilise magusa maitse, mis pole kaugeltki mitte suhkrumagus.

Pastinaagis on korraga koos kaks äärmuslikku maitset - magus ja mõru. Viimane küll rohkem nüanssi andes, kuid kas just mitte nüanssides ei peitu mistahes lõpptulemuse salajane võti. Nii ka siin! Pastinaak sobib ideaalselt juurte toitmiseks. Miks? Tema enda sees on parajas koguses olemas kõige parem magusa tasakaalustamise põhikomponent - seesama mõru maitse. Viimane on omakorda kerge ja kuiv, mis koos kuuma energeetika ja terava seedimisjärgse potentsiaaliga hoiavad ka liigse kaalu tasakaalus. Milline suurepärane kooslus toitmaks juuri ja hoidmaks figuuri.

Keskajal oli pastinaak Euroopas sama tuntud kui tänapäeval kartul, mis on oma omadustelt oluliselt raskemini seeditav kraam. Ka eestiaegsetes mõisaköökides peeti pastinaagist gurmaanide seas väga lugu. Magus, mõru ja terav õiges proportsioonis on muidugi mõista ka ühe ideaalse afrodisiakumi peen algoritm ja pole siis ime, et pastinaak kuulus juba antiikroomlaste armutoitude nimistusse.

Kuidas oleks vahelduseks teada tuntud kartuli gratäänile proovida pastinaaki?

Pane ahi 200 C juures sooja. Võta kaks keskmise suurusega pestud ja kooritud pastinaaki (ca 300 g) ning lõika sellest imepeened rattad. Määri ahjuvorm 2 tl ghee'ga ja täida see ühtlaselt pastinaagi ratastega. Pane väikesesse tassi 6 tera jagu värskelt uhmerdatud musta pipart, 1/4 tl muskaati (kas õie pulber või värskelt riivitud muskaatpähkel), 1 tl peeneks hakitud rosmariini ja 1/4 tl roosat himaalaja soola. Nüüd lisa tassi 300 ml isetehtud mandlipiima ja luba maitsetel veidi seguneda. Seejärel vala tassi sisu vormi ja suru sõrmedega pisut välja ulatuvad rattad korraks vedeliku sisse. Sobib ka hea kvaliteediga lahja rõõsk koor, aga siis pane soola vähem või üldse mitte, sest piim ja sool ei sobi kahjuks omavahel kokku.

Pista vorm ahju ja küpseta ca 25 min 185 C juures pöördõhu režiimil kuniks pealmiste pastinaakide ääred küpsevad pisut krõbedalt pruuniks. Kui esmalt tundub, et vedelikku on liiga palju, siis pastinaagi kuivus tõmbab selle küpsemise ajal mõnusalt enda sisse.

Ahjust välja võttes lase mõni hetk jahtuda ja serveeri näiteks väikese oksa värske punega. See toit on kergelt kreemine ega vajagi midagi muud kui silmad kinni täiuslikku nautimist. Magusale küllusele sekundeerib mõrkjalt terav nüanss samuti teada tuntud afrodisiakumitelt - muskaadilt ja rosmariinilt!

Nauditavat vaikust magusatesse talveõhtutesse!
Kaja Keil