VALGUSE VÕIT PIMEDUSE ÜLE
Oktoobri lõpus, novembris peetakse idamaades valguse püha (diwali). Spirituaalselt sügavate tähenduste ja arvukate lugude taustal on selle kõige olulisem sümbol valguse võit pimeduse üle. Teisisõnu ka tarkuse võit rumaluse ehk ignorantsi üle, lootuse võit meeleheite üle. Kas pole mitte nii, et rumalad otsused (loe: tänased otsused, mis individuaalsel ja ühiskondlikul tasandil tulevikus kasu asemel kahju toovad) on enamasti ikka tehtud pimeduses? Meeltki heidetakse tavaliselt siis, kui valgus tunneli lõpus enam hästi ei paista.
Pimedust on mitut laadi. Pimedas toas on suur tõenäosus mõne mööblieseme otsa kukkuda. Vaimupimedus paneb asjade üle otsustama enamasti hirmust või omakasust lähtuvalt. Sealjuures kahjuks ka siiralt uskudes, et tehtud otsused on ainuõiged. Liialt helesiniste unistuste pimeduses elades ning reaalsust ignoreerides võib kaotada palju väärtuslikku aega enne kui mõni tšilline elutorge unest äratab. Ja variante on veelgi. Pimedusest läbi elukogemuste valguse poole astumine on inimeseks olemise loomulik osa. Kes meist poleks pimeduses kukkunud või meelt heitnud!
Olen jätkuvalt lummatud looduse täiuslikust oskusest seaduseid luua. Eriti peatükist, mis kirjeldab varem või hiljem tasakaalu loomist. Veedateadus, mis ei ole piiratud ei rahvuse, geograafia, ega isegi religiooniga seletab seda minu jaoks kõige loogilisemalt. Valguse võit pimeduse üle on üks neist. Küsimus on ainult ajas ning viisis, mil moel valgus kohale jõuab.
Looduses on üheks lihtsaks näiteks talvine pööripäev, kus päike kolmeks päevaks oma pesasse jääb ja siis taas meie poole liikuma hakkab. See juhtub igal aastal. Uskuda või mitte. Üle jõu käivate laenude pideva võtmise tagajärg on ühel päeval pankrott, mis on samuti teatud liiki valgus. Valus küll, aga juhatab heas mõttes kasvõi vägisi mõnele teisele, helgemale ja oma hingele lähedasemale rajale. Taolisel moel tasakaalu luues on looduse mõte suunata inimest alati selle poole, mis teda päriselt õnnelikuks teeb.
Meie kohalikus folklooris on november hingedeaeg. Mõnevõrra sisult sarnane eelkirjeldatud valguse pühaga. Mõlemal puhul süüdatakse kodudes tuled, koristatakse ja kaunistatakse toad, aknad ja uksed. Loodusjõududele omast külgetõmbejõudu silmas pidades kutsutakse sel moel külla valgust, puhtust, küllust. Viimase pärisosa on kahtlemata tarkus, mis peentasandil on osaliselt pakitud ka meie esivanemate elu jooksul kogutud teadmistesse (loe: puhas kuld ehk elutarkus).
Seega pole kahtlustki, et valgus on alati olemas! Just novembris on põhjust heliseva häälega öelda "here comes the sun again", sest ta tuleb. Hoidkem siis tema saabumise märgiks neil pimedatel aegadel oma hingeruumid ning kodud puhtad ja valged. Novembris põletan alati palju küünlaid. Esimese panen hommikul kööki süüdates selle südamest tuleva taotlusega, mis on vaba nii emotsioonidest kui kiindumusest tulemusse: "Ma valin tunda, mõelda ja öelda nii, et see on minu ja kõigi teiste olevuste kõige kõrgemaks hüvanguks". Miks just kööki? Sest, köögis küpseb mitte ainult kõhutoit vaid sümboolselt lõõmab seal ka elutuli. Seda tuleb hoole ja armastusega hoida.
Võib-olla inspireerib see praktika Sindki! Kõige tähtsam elus on igal võimalikul moel valgustada omaenese hinge teed; seejärel anda talle võimalus vabalt heliseda nii, et see paitaks ka teiste kõrvu. Loodus on meid loonud sotsiaalseteks olenditeks.
Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing,
sellest järgmine, inimese hääl.
On vaja puhastada oma hinge,
kuni ta helisema hakkab.
Arvo Pärt
Olen jätkuvalt lummatud looduse täiuslikust oskusest seaduseid luua. Eriti peatükist, mis kirjeldab varem või hiljem tasakaalu loomist. Veedateadus, mis ei ole piiratud ei rahvuse, geograafia, ega isegi religiooniga seletab seda minu jaoks kõige loogilisemalt. Valguse võit pimeduse üle on üks neist. Küsimus on ainult ajas ning viisis, mil moel valgus kohale jõuab.
Looduses on üheks lihtsaks näiteks talvine pööripäev, kus päike kolmeks päevaks oma pesasse jääb ja siis taas meie poole liikuma hakkab. See juhtub igal aastal. Uskuda või mitte. Üle jõu käivate laenude pideva võtmise tagajärg on ühel päeval pankrott, mis on samuti teatud liiki valgus. Valus küll, aga juhatab heas mõttes kasvõi vägisi mõnele teisele, helgemale ja oma hingele lähedasemale rajale. Taolisel moel tasakaalu luues on looduse mõte suunata inimest alati selle poole, mis teda päriselt õnnelikuks teeb.
Meie kohalikus folklooris on november hingedeaeg. Mõnevõrra sisult sarnane eelkirjeldatud valguse pühaga. Mõlemal puhul süüdatakse kodudes tuled, koristatakse ja kaunistatakse toad, aknad ja uksed. Loodusjõududele omast külgetõmbejõudu silmas pidades kutsutakse sel moel külla valgust, puhtust, küllust. Viimase pärisosa on kahtlemata tarkus, mis peentasandil on osaliselt pakitud ka meie esivanemate elu jooksul kogutud teadmistesse (loe: puhas kuld ehk elutarkus).
Seega pole kahtlustki, et valgus on alati olemas! Just novembris on põhjust heliseva häälega öelda "here comes the sun again", sest ta tuleb. Hoidkem siis tema saabumise märgiks neil pimedatel aegadel oma hingeruumid ning kodud puhtad ja valged. Novembris põletan alati palju küünlaid. Esimese panen hommikul kööki süüdates selle südamest tuleva taotlusega, mis on vaba nii emotsioonidest kui kiindumusest tulemusse: "Ma valin tunda, mõelda ja öelda nii, et see on minu ja kõigi teiste olevuste kõige kõrgemaks hüvanguks". Miks just kööki? Sest, köögis küpseb mitte ainult kõhutoit vaid sümboolselt lõõmab seal ka elutuli. Seda tuleb hoole ja armastusega hoida.
Võib-olla inspireerib see praktika Sindki! Kõige tähtsam elus on igal võimalikul moel valgustada omaenese hinge teed; seejärel anda talle võimalus vabalt heliseda nii, et see paitaks ka teiste kõrvu. Loodus on meid loonud sotsiaalseteks olenditeks.
Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing,
sellest järgmine, inimese hääl.
On vaja puhastada oma hinge,
kuni ta helisema hakkab.
Arvo Pärt
Novembri inspiratsiooniretsept
TULISELT MAHE PLOOMIKAKAO
Mõni retsept sünnib iseenesest. Mõni vajab aina uuesti katsetamist ja lõputut viimistlemist. See siin on üks neist (variantidest), mille seltsis olen palju aega veetnud. Pliidi ääres ja pimedatel õhtutel sooja pleedi sees diivanil keras olles. Viimane tegevus on just novembriks loodud, kas pole!
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis kakao värv ja maitse on selles retseptis puhtalt ploomi teene ning kakaod ennast polegi. Miks siis ikkagi ploomikakao? Ajurveedas on toorkakao esmane maitseomadus väga mõru, teisene energeetika soojendav ja potentsiaalne järelmaitse terav. Mida see meiega teeb? Siililegi selge, et tõstab õhku ja lisab adrenaliini. Võib olla ei tee paha siinjuures lisaks mainida, et originaalkakao läbib enne kakaopulbriks saamist sisult sama kuumutamise protsessi nagu seda tehakse piimaga. Seetõttu on pulbrikakao ajurveeda mõistes pisut raskesti seeditav kraam, millel on tendents ummistada peenkanaleid. Viimased peavad aga hea immuunsuse tagamiseks olema perfektselt puhtad! Seda eriti tänase päriselu kontekstis.
Kuidas jääb siis kakao kui õnnelikuks ja heas mõttes lendama paneva omadusega ja kas ka šokolaad on hoopis kurjast! Kindlasti mitte, sest loodus pole loonud midagi, mis oleks sõna otseses mõttes kurjast. Küll aga on igal asjal oma aeg ja koht, mis veelgi olulisem kvaliteet, õige kooslus ja kogus! Viimane neist on omas tähenduses võlusõna. Nii kakao, kui ka tšilli puhul, kus liialdamine teeb ideaalsest afrodisiakumist vastupidise omadusega tegelase!
Kui õhtul tahaks midagi head ja esimene mõte on kakao või šokolaad, siis palun väga, siin on üks kõhule pai alternatiiv. Hea une, ladusa seedimise ja kindlasti ka naudingulist aspekti pimedatel novembriõhtutel silmas pidades, leiutasin enese jaoks ploomikakao! Kas teadsid, et 18. sajandi lõpupoole kutsuti ploomi kui "midagi ihaldusväärset"? Niisiis on ploom oma omadustelt mõnusalt raske, pisut soojendav, temas on nii magusat, haput kui kootavat maitset. Kui panna ploomid koos pisukese tšilli ja apteegitilliga kaerapiima sisse chillima, saab sellest minu arvates üks keha, meelt ja hinge toitev meelas õhtutango.
Kuidas ma seda teen?
Võta ca 250 ml kaerapiima, pane paksema põhjaga potti ja tõsta tulele. Samal ajal võta kolm keskmist sinist ploomi, mis peavad kindlasti olema justnimelt sinised ja täiesti valmis. Lisaks võta kolm väikest kuivatatud musta ploomi, mida tuleks eelnevalt korralikult voolava vee all pesta. Lõika mõlemad väikesteks tükkideks ja pane piima sisse. Edasi võta ca 1 cm pikkune punase tšilli viil ja eemalda kindlasti seemned. Kasuta kindaid või tee seda selliselt, et Sinu käed ei puutuks otseselt tšilliga kokku, sest tema eeterlikud õlid püsivad nahal isegi peale käte pesemist! Lõika tšillist väikesed tükid, lisa piima ja ploomi segule. Viimaseks raputa sisse 1/2 tl apteegitilli seemneid ja paar kardemoni kauna. Lase kogu kraamil keema tõusta, seejärel keera tuli madalaks, luba veel ca 1 minut kaane all podiseda, keera siis tuli ära ja jäta ca 3-5 minutiks tahenema.
Edasi püreesta saumikseri või blenderiga ühtlaseks peeneks massiks. Nüüd võta kauss ja kurna kogu kraam läbi metallsõela nii, et kaussi voolab ainult puhas siidine vedelik. Blenderda see veelkord vahuseks ning vala eelkuumutatud mõnusasse suurde tassi. See jook peab täiuslikuks naudinguks olema täiesti kuum ja vahune! Võta soe pleed, tõmba end diivanile kerra või poe oma armsama kaissu. Pane silmad kinni ja limpsi väikeste lonksudega pehmet siidist õnnenektarit, mis annab sooja, lubab Sul siiski kergesti uinuda ning teeb salaja seedimise osakonnas oma nauditavat tööd.
Olen ette tänulik, kui seda infot jagades või kasutades palud eelnevalt minu luba. Loome head karmat!
TULISELT MAHE PLOOMIKAKAO
Mõni retsept sünnib iseenesest. Mõni vajab aina uuesti katsetamist ja lõputut viimistlemist. See siin on üks neist (variantidest), mille seltsis olen palju aega veetnud. Pliidi ääres ja pimedatel õhtutel sooja pleedi sees diivanil keras olles. Viimane tegevus on just novembriks loodud, kas pole!
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis kakao värv ja maitse on selles retseptis puhtalt ploomi teene ning kakaod ennast polegi. Miks siis ikkagi ploomikakao? Ajurveedas on toorkakao esmane maitseomadus väga mõru, teisene energeetika soojendav ja potentsiaalne järelmaitse terav. Mida see meiega teeb? Siililegi selge, et tõstab õhku ja lisab adrenaliini. Võib olla ei tee paha siinjuures lisaks mainida, et originaalkakao läbib enne kakaopulbriks saamist sisult sama kuumutamise protsessi nagu seda tehakse piimaga. Seetõttu on pulbrikakao ajurveeda mõistes pisut raskesti seeditav kraam, millel on tendents ummistada peenkanaleid. Viimased peavad aga hea immuunsuse tagamiseks olema perfektselt puhtad! Seda eriti tänase päriselu kontekstis.
Kuidas jääb siis kakao kui õnnelikuks ja heas mõttes lendama paneva omadusega ja kas ka šokolaad on hoopis kurjast! Kindlasti mitte, sest loodus pole loonud midagi, mis oleks sõna otseses mõttes kurjast. Küll aga on igal asjal oma aeg ja koht, mis veelgi olulisem kvaliteet, õige kooslus ja kogus! Viimane neist on omas tähenduses võlusõna. Nii kakao, kui ka tšilli puhul, kus liialdamine teeb ideaalsest afrodisiakumist vastupidise omadusega tegelase!
Kui õhtul tahaks midagi head ja esimene mõte on kakao või šokolaad, siis palun väga, siin on üks kõhule pai alternatiiv. Hea une, ladusa seedimise ja kindlasti ka naudingulist aspekti pimedatel novembriõhtutel silmas pidades, leiutasin enese jaoks ploomikakao! Kas teadsid, et 18. sajandi lõpupoole kutsuti ploomi kui "midagi ihaldusväärset"? Niisiis on ploom oma omadustelt mõnusalt raske, pisut soojendav, temas on nii magusat, haput kui kootavat maitset. Kui panna ploomid koos pisukese tšilli ja apteegitilliga kaerapiima sisse chillima, saab sellest minu arvates üks keha, meelt ja hinge toitev meelas õhtutango.
Kuidas ma seda teen?
Võta ca 250 ml kaerapiima, pane paksema põhjaga potti ja tõsta tulele. Samal ajal võta kolm keskmist sinist ploomi, mis peavad kindlasti olema justnimelt sinised ja täiesti valmis. Lisaks võta kolm väikest kuivatatud musta ploomi, mida tuleks eelnevalt korralikult voolava vee all pesta. Lõika mõlemad väikesteks tükkideks ja pane piima sisse. Edasi võta ca 1 cm pikkune punase tšilli viil ja eemalda kindlasti seemned. Kasuta kindaid või tee seda selliselt, et Sinu käed ei puutuks otseselt tšilliga kokku, sest tema eeterlikud õlid püsivad nahal isegi peale käte pesemist! Lõika tšillist väikesed tükid, lisa piima ja ploomi segule. Viimaseks raputa sisse 1/2 tl apteegitilli seemneid ja paar kardemoni kauna. Lase kogu kraamil keema tõusta, seejärel keera tuli madalaks, luba veel ca 1 minut kaane all podiseda, keera siis tuli ära ja jäta ca 3-5 minutiks tahenema.
Edasi püreesta saumikseri või blenderiga ühtlaseks peeneks massiks. Nüüd võta kauss ja kurna kogu kraam läbi metallsõela nii, et kaussi voolab ainult puhas siidine vedelik. Blenderda see veelkord vahuseks ning vala eelkuumutatud mõnusasse suurde tassi. See jook peab täiuslikuks naudinguks olema täiesti kuum ja vahune! Võta soe pleed, tõmba end diivanile kerra või poe oma armsama kaissu. Pane silmad kinni ja limpsi väikeste lonksudega pehmet siidist õnnenektarit, mis annab sooja, lubab Sul siiski kergesti uinuda ning teeb salaja seedimise osakonnas oma nauditavat tööd.
Olen ette tänulik, kui seda infot jagades või kasutades palud eelnevalt minu luba. Loome head karmat!