Kolm veebruari kõige enam silma hakkavat tähtpäeva on kindlasti Valentini või sõbrapäev, vastlapäev ja Eesti sünnipäev. Justnimelt, nad hakkavad silma, tahes-tahtmata. Seda eriti linnamelus ja läbi mistahes vormis meediaekraani. Mõistagi on veebruaris teisigi tähtsaid päevi, näiteks hulgaliselt siinseid pärimuslikke. Silma nad otseselt ei hakka. Jäävad järjest enam rahvapärimuse gurmaanide pärusmaale või tõepoolest ainult päris maale?
Loe edasi...

Igal aastaajal on oma maitse. Iga maitse taga on talle iseloomulik loodusjõud. Milline on päris talve maitse? Magus, muidugi magus! Väikeste nüanssidega, aga siiski.
Loe edasi...

Minu aasta 2020 lubadus oli kirjutada kord kuus üks inspireeriv uudiskiri, mille sisu on praktiliselt kasutatav nii kehale kui meelele. Hingele ikka ka midagi. Tunnistan ausalt, see on olnud minu kui "mitte väga alti postitaja" jaoks üllatavalt nauditav kogemus. Samas ka aukartust äratav, sest iga retsept, nii köögi kui elukunsti vallas peab olema enne jagamist järele proovitud ja vettpidav.
Loe edasi...

Oktoobri lõpus, novembris peetakse idamaades valguse püha (diwali). Spirituaalselt sügavate tähenduste ja arvukate lugude taustal on selle kõige olulisem sümbol valguse võit pimeduse üle. Teisisõnu ka tarkuse võit rumaluse ehk ignorantsi üle, lootuse võit meeleheite üle. Kas pole mitte nii, et rumalad otsused (loe: tänased otsused, mis individuaalsel ja ühiskondlikul tasandil tulevikus kasu asemel kahju toovad) on enamasti ikka tehtud pimeduses? Meeltki heidetakse tavaliselt siis, kui valgus tunneli lõpus enam hästi ei paista.
Loe edasi...

Oktoober on looduses aeg, kus puudelt langevad lehed. Kergelt ja loomulikult nagu muuseas. Mõnikord annab viimase tõuke tormituul, aga ka siis on langemine kerge ja loomulik. Sooja armastajana ei ole sügis olnud minu aastaaegade suur lemmik. Küll aga imetlen üha enam ja lausa vaimustunult sel ajal looduse kunstisaalis välja pandud loomuliku loobumise hämmastavat kunsti.
Loe edasi...

Kargest ilust värviline sügis on looduses viimane aktiivne tsükkel enne kosutavale puhkusele üleminekut (loe: talve tulekut). Teisisõnu aktiivne ettevalmistus ühe tänuväärse eluringi suurepäraseks finaaliks, mille stardinupp lülitatakse sisse sügisese pööripäevaga.

Loe edasi...

Augustikuu sumedad ööd, taas kuumad, aga mahedapäikeselised päevad. Küpsemise mahlane magusus. Kas teadsid, et just küpsemise viimases faasis viimistleb loodus viljadele lõplikult täiusliku lõhna?
Loe edasi...

Lühikesed on meie Eestimaa suved ja kas mitte just seepärast eriliselt hõrgud.
Loe edasi...

Kohe saabub siinmail ametlikult suvi ja muidugi ka aasta kõige pikem (pidu)päev. Seejärel hakkab Päike meist taas esialgu märkamatute sammudega eemalduma. Sügisese pööripäeva järel kaob juba tuntavalt suuremate sammudega korraks pea täiesti silmapiirilt, et siis uuesti naasta. Veeda astroloogias nimetatakse poolaastat jaanipäevast jõuludeni Dakshinayana, mille vältel sõna otseses mõttes "tark ei torma". Miks?
Loe edasi...

Mai kui õiekuu on siinmail ka emadepäeva kuu. Õied ja emad, milline suursugune sümbol, kas pole? Emadepäeva ellu kutsumise au peetakse kuuluvat kirjanik Julia Ward Howe'le, kelle initsiatiivil seda 1872. aastal esmakordselt tähistati. Moodsa ajastu emadepäeva traditsiooni niidid viivad aga 36 aastat hiljem hoopis Anna Jarvis'ni, kellel endal lapsi polnud.
Loe edasi...

Tänavune varakevad on omaette paast mitmes tähenduses. Isolatsioon on üks neist. Igaühe jaoks oma värvi. "Taevast sülle sadanud" eriolukorraga toimetulek ei pruugi olla paljude jaoks sugugi kerge. 
Loe edasi...

Eelmisel nädalavahetusel tegin inventuuri oma seemnete laos. Muidugi mõista mõned tuli juurde hankida. Midagi, mida isiklikult igal kevadel südamest naudin. Selle kevadel on seemete külvamisel veelgi sügavam tähendus, kui tavaliselt.
Loe edasi...

Veedalikest ürikutest on teada ütlus: " ... koht, kus naist koheldakse hästi on kullaauk ja kus mitte, seal ei kanna ükski jõupingutus vilja".
Loe edasi...

Talv on sellel aastal ilma lumeta, vihmane ja külm. Kui loodus on tavalisest enam tasakaalust väljas, siis oleme seda meiegi. Lihtsuse integreerimine toidulaual ja igapäevastes tegemistes aitab parimal moel tasakaalu luua.  Loe edasi...

Jagan Sinuga üht head lihtsat nippi kõikideks sellisteks hommikuteks, mil Sa tunned, et Sinu hea sõber seedetuli Agni on veidi väsinud, aga süüa oleks siiski pisut tarvis. Loe edasi...

Millal Sina viimati saatsid oma uusaasta soovid käsitsi kirjutatud postkaardil? Millal Sa ise said just sellise, Sinule personaalselt mõeldud ning pliiatsi või sulepeaga kirja pandud uusaasta soovi, mis saabub täiesti tavalise postiga? Kas pole see tänapäeval midagi harukordset?
Loe edasi...

Millal olid viimati Eestis sellised suved, mis algavad juba mais ja lõpevad ehk alles septembri alguses? Ilmselt paljude jaoks meist kusagil kauges lapsepõlves. Päike, päike ja veelkord päike.

Loe edasi...

Õiekuu on üks maikuu nimetustest eesti rahvakalendris. Iga õide puhkemine toob nähtavale UUE ELU alge. Selle kandjaks on EMA. Iidsete tarkuste kohaselt suudab sügavaimat harmooniat luua jumalikkus, mis väljendub just läbi ema printsiibi. Ülemlaul tingimusteta armastusele. 
Loe edasi...

Loodusjõudude austamine on pika ja tervelt elatud elu ainus tagatis. Loodusrütmide teadlik järgimine teeb elust kunsti. Millele pöörata tähelepanu talvises köögis?
Loe edasi...

Sügisel valitseb õues Vata ehk õhu ja ruumi energia, mis toob endaga kaasa palju kaootilist liikumist. Viimasega kaasneb pea alati stress, mis teeb vastuvõtlikuks haigustele nii suured kui väikesed. 
Loe edasi...

Jooga on ajurveeda kõige parem sõber ja varajane ärkamine esimene samm looduse rütmis päeva alustamiseks. Oma isiklikust kogemusest kirjutab üks armas varajane ärkaja. Loe edasi...

Mai lõpus ilmus minu sulest ajurveeda olemust tutvustav raamat "Elu Maitsed. Praktiline Ajurveeda". Lihtne lähenemine koos 50 inspireeriva retseptiga.  Loe edasi...

Kevade saabudes vahetame alati soojad mantlid kergemate kehakatete vastu, mis on igati mõsitlik tegevus. Sama loogikat peaksime kasutama ka oma toidulaual, kus talvised maitsed ja elustiili harjumused ajurveeda kevadkollektsiooniga enam sugugi kokku ei sobi. Looduse moekunstniku stiil on alati klassika, mis lähtub viie suure elemendi – ruum, õhk, tuli, vesi, maa – värvidest ja mõjust.

Loe edasi...

Ajurveedas ei ole chutney mitte ainult teravamaitseline maius, vaid seedetule Agni hea sõber. Kahtlemata ka rikkaliku jõululaua eriti oodatud külaline. Üks õige chutney peab olema korraga nii magus ja terav, et seda ei ole võimalik põhimõtteliselt süüa. Seepärast tarvitataksegi teda vaid väike teelusikatäis mistahes raskesti seeditava ja üleküllusliku toidu lisandina. Jõululaua tavalise pohlamoosi saab igati nauditavalt chutney’ks ümber kujundada näiteks nii:    
Loe edasi...

Ghee on või, millest on madalal kuumusel välja keedetud piim. Eesti keeles tuntud kui selitatud või. Ajurveedas on see  sattvaliku iseloomuga kuldkollane imetegija au sees nii oma puhastava kui ka noorendava omaduse tõttu.

Loe edasi...

Mis või kes toob meie silmadesse sära, hoiab keha haigustest priid ning aitab püsida noorena? Ajurveeda iidsete tarkuste kohaselt ei eksisteeri elu ilma keha kudedes toimiva peenenergia ehk OJAS’ta, mida võibki otseselt nimetada ELUMAHLADEKS. Neist sõltub, milline on meie vastupidavus, immuunsus, viljakus ja vitaalsus. Inimesed, kelle elumahlad on toidetud ja tasakaalus säravad kaugele ning haigused on neil harvad külalised. Kuidas siis hoida ja kasvatada neid peeneid elumahlasid?
Loe edasi...

Miks ühed meist talve saabudes rõõmustavad, teised aga tunnevad end justkui maadligi olevat ning loevad päevi uue kevade alguseni? 

Loe edasi...

Ajurveeda on elamise teadus ja võimalikult kaua noorena püsimise kunst. Tema igavikulistes tarkustes on kõige muu juures peidus ka täiusliku maitse saladused. Just magus maitse hoiab meid noorena ja ka elu maitseb alati magusalt siis, kui oleme iseenda ja ümbritsevaga tasakaalus. Tasakaal tähendab harmooniat ja viimane omakorda seoste nägemise võimet. Täiuslik nauding nii toidust kui elust eeldab justnimelt kõigi kuue maitse olemasolu. Seda muidugi mitte võrdses koguses.

Loe edasi...